… Tavaliselt ma Elmari raadiot ei kuula, aga olin leviaugus ja see oli ainuke raadio, mis töötas… superstaar Uudo Sepp osales hommikuprogrammis, iga asi mida ta ütles ajas mind naerma. Mõtlesin, kuidas ta suudab nii ääretult positiivne olla (samas saarlased ongi vist enamjaolt positiivsed ja siirad).
Tal paluti öelda päeva soov inimestele.. Ja ta vastas sellepeale … „Kui te sõidata nt. rekaga, tundke sellest rõõmu, et te saate seda üldse teha.. Teie kes te kontoris päevad läbi peate istuma, tundke sellest rõõmu, et saate seal üldse olla.. Elage päev korraga, nautige igat hetke, isegi kui kõik need hetked pole positiivsed.. „ see lahe saare murrak tegid need soovid muidugi veel nauditavamaks.
Seejärel ütles hommikuprogrammi juht(vist), et ta proovib olla järgmine päev sama emotsionaalne ja rõõmus, sest see mida Uudo neile tõi… see positiivsus, energia.. seda olid kõik kohad täis.
Ma arvan, et see jõudis ka kuulajateni. Minuni vähemalt küll. Ma võtsin täna aega, et rõõmu tunda. Kõigest, mis mind ümbritseb.
Ma olen teist kaua eemal olnud, eksisin teelt ja arvasin, et niimoodi orav-rattas kõike teha ongi normaalne. EI OLE!
Ükspäev koju jõudes olid mu silmad nii punased ja valutasid. Mille nimel me igapäev võitleme? Kui palju meie tervis selle all kannatab? Nii vaimne kui ka füüsiline pool.
Autod kiirustavad, nende sees olevad inimesed kiirustavad, inimesed kiirustavad kogu aeg. Kõike on vaja jõuda, igalepoole on vaja jõuda. Aga kuhu ometigi?
Mobiilis olemise asemel.. olete Te viimasel ajal märganud, et sügis on käes? Värvilised lehed meie ümber langevad. Jah, külm on, aga vaatepilt on ilus ja seda võiks rohkem nautida, jah?
Kiirusta aeglaselt.
Kristiina